Loomade Eestist Lätti transportimise reeglid

Eesti ja Läti on Euroopa Liidu liikmesriigid. Koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikule liikumisele Eestist Lätti kohaldatakse ELi ühiseid lemmikloomade reisimise nõudeid. Alates 22. aprillist 2026 reguleerib neid nõudeid komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2026/131. Mittekaubanduslik liikumine tähendab reisi, mille eesmärk ei ole looma müük ega omandiõiguse üleandmine.

Mida on vaja looma viimiseks Eestist Lätti?

Tavapäraseks mittekaubanduslikuks reisiks koera, kassi või valgetuhkruga on vaja:

• mikrokiipi;
• kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist;
• kehtivat ELi lemmikloomapassi;
• esmase marutaudivaktsineerimise puhul vähemalt 21 päeva möödumist vaktsineerimisskeemi lõpetamisest;
• tavapärasel juhul vähemalt 15 nädala vanust looma;
• looma reisimist koos omaniku või nõuetekohaselt volitatud isikuga;
• tavaliselt mitte rohkem kui viit koera, kassi või valgetuhkrut ühes transpordivahendis.

Läti PVD võtab ELi-sisese reisi põhinõuded kokku kolme punktiga: mikrokiip, kehtiv marutaudivastane vaktsineerimine ja ELi lemmikloomapass. PVD vastav teave on viimati uuendatud 13. augustil 2026.

Mikrokiip

Koer, kass või valgetuhkur peab olema identifitseeritud mikrokiibiga. Mikrokiibi number peab vastama ELi lemmikloomapassis olevale identifitseerimisnumbrile.

Marutaudivastase vaktsineerimise seisukohalt on oluline toimingute järjekord: vaktsineerimise kuupäev ei tohi olla mikrokiibi paigaldamise või selle lugemise kuupäevast varasem. Praktikas tähendab see, et loom peab olema identifitseeritud enne marutaudivaktsiini.

Erandina võib mikrokiibi asemel aktsepteerida selgelt loetavat tätoveeringut, kui see tehti enne 3. juulit 2011.

Marutaudivastane vaktsineerimine

Lätti sisenev koer, kass või valgetuhkur peab tavapärase mittekaubandusliku reisi korral olema kehtivalt marutaudi vastu vaktsineeritud.

Esmase marutaudivaktsiini puhul kehtivad järgmised tingimused:

• loom peab vaktsineerimise päeval olema vähemalt 12 nädala vanune;
• loom peab olema enne vaktsineerimist identifitseeritud;
• vaktsineerimine muutub reisimiseks kehtivaks kõige varem 21 päeva pärast esmase vaktsineerimisskeemi lõpetamist.

Kui loom vaktsineeritakse esimest korda täpselt 12 nädala vanuselt, saab ta tavapärasel juhul Lätti sõita kõige varem umbes 15 nädala vanuselt.

Kui kordusvaktsineerimine tehakse eelmise vaktsiini kehtivusaja jooksul, uut 21-päevast ooteaega ei ole vaja. Kui eelmine vaktsiin on enne kordusvaktsineerimist aegunud, käsitatakse uut vaktsineerimist reisimise seisukohalt esmase vaktsineerimisena ning 21 päeva tuleb uuesti oodata.

Kas Lätti võib viia alla 15 nädala vanuse kutsika või kassipoja?

Ei, kui loomal puudub juba kehtiv marutaudivastane vaktsineerimine.

Euroopa Liidu õigus võimaldab liikmesriikidel otsustada, kas nad lubavad oma territooriumile:

• alla 12 nädala vanuseid vaktsineerimata koeri, kasse ja valgetuhkruid;
• 12–16 nädala vanuseid vaktsineeritud loomi, kelle esmasest vaktsineerimisest ei ole veel möödunud nõutud 21 päeva.

Läti seda erandit ei rakenda. Euroopa Komisjoni kehtivas tabelis on Läti juures määruse (EL) 2026/131 artikli 9 erandi kohta märge “No”. Eesti puhul on samas tabelis märge “Yes”.

See tähendab, et Eestist ei tohi Lätti tavapärase mittekaubandusliku reisi korras viia:

• alla 12 nädala vanust vaktsineerimata kutsikat, kassipoega või valgetuhkru poega;
• 12 nädala vanust või vanemat looma, kelle esimene marutaudivaktsiin on tehtud, kuid 21-päevane ooteaeg ei ole veel lõppenud.

Eesti ja Läti noorloomade reeglid erinevad

See erinevus on Eesti–Läti reisi puhul eriti oluline.

Eesti lubab teatud tingimustel oma territooriumile teistest ELi riikidest noori loomi, kelle marutaudivaktsiin puudub või ei ole veel kehtiv. Eesti PTA rõhutab samas, et enne reisi tuleb alati kontrollida sihtriigi otsust.

Läti on teinud vastupidise valiku ja noorloomade erandit ei kasuta. Seega ei anna Eestis lubatud erand õigust sama loomaga Läti piiri ületada.

Eestist Lätti sõites on praktiline reegel lihtne:

mikrokiip → marutaudivaktsiin kõige varem 12 nädala vanuselt → vähemalt 21 päeva ooteaega → Lätti reisimine umbes alates 15 nädala vanusest.

ELi lemmikloomapass

Koeral, kassil või valgetuhkrul peab olema kaasas kehtiv ELi lemmikloomapass, mille on väljastanud volitatud veterinaararst.

Passis peavad olema muu hulgas:

• omaniku andmed;
• looma identifitseerimisandmed;
• mikrokiibi või lubatud tätoveeringu number;
• marutaudivastase vaktsineerimise andmed.

Eesti PTA juhib eraldi tähelepanu sellele, et ELi lemmikloomapass peab olema looma omaniku poolt allkirjastatud. Omaniku allkirjata passi käsitatakse kehtetuna.

Uus ELi lemmikloomapassi mudel võetakse kasutusele 1. jaanuaril 2028. Varem nõuetekohaselt väljastatud passid jäävad kehtima ega vaja üksnes uue mudeli kasutuselevõtu tõttu väljavahetamist.

Kas marutaudi antikehade tiitri test on vajalik?

Ei.

Tavapärasel reisil Eestist Lätti marutaudi antikehade tiitrimise testi ei nõuta. Tegemist on kahe ELi liikmesriigi vahelise mittekaubandusliku liikumisega ning põhinõuded on nõuetekohane identifitseerimine, kehtiv marutaudivastane vaktsineerimine ja ELi lemmikloomapass.

Antikehade tiitrimise nõue puudutab eelkõige teatavaid olukordi, kus loom siseneb Euroopa Liitu kolmandast riigist, mitte otsest Eesti–Läti reisi.

Kas Echinococcus multilocularis'e vastane ravi on vajalik?

Ei.

Läti ei kuulu riikide hulka, kuhu sisenemiseks peab koer olema kohustuslikult ravitud paelussi Echinococcus multilocularis vastu. ELi erinõue kehtib koerte sisenemisel Soome, Iirimaale, Maltale ja Põhja-Iirimaale ning samuti Norrasse.

Seetõttu ei ole marsruudil Eesti → Läti spetsiaalne Echinococcus multilocularis'e vastane ravi piiriületuse tõttu vajalik. Eesti PTA kinnitab samuti, et Lätti reisides seda erinõuet ei kohaldata.

Kas veterinaar-tervisesertifikaat on vajalik?

Tavapärase mittekaubandusliku reisi puhul ei ole.

Eestist Lätti reisiva koera, kassi või valgetuhkru põhidokument on ELi lemmikloomapass, kui loom reisib koos omanikuga või nõuetekohaselt volitatud isikuga ning reisi eesmärk ei ole looma müük või omanikuvahetus.

Eraldi loomatervise sertifikaat muutub vajalikuks standardse ELi-sisese loomade liikumise korral, näiteks kui looma liikumine ei kvalifitseeru mittekaubanduslikuks reisiks. Sellisel juhul nõutakse muu hulgas ametlikku tervisesertifikaati ning liikumine tuleb teavitada TRACES-süsteemi kaudu.

Kui looma viib teine inimene

Koera, kassi või valgetuhkrut võib omaniku asemel transportida volitatud isik.

Selleks et liikumine jääks mittekaubanduslikuks, peab omaniku enda reis olema looma reisiga otseselt seotud. Omanik peab reisima kuni viis päeva enne või viis päeva pärast looma liikumist. Passile tuleb lisada nõuetekohane kirjalik deklaratsioon.

Eesti PTA soovitab sellisel juhul omada ka tõendit omaniku reisi kohta, näiteks laeva-, lennu- või muud reisidokumenti.

Kui omanik ei reisi või viiepäevast tingimust ei täideta, ei saa kasutada lihtsustatud mittekaubandusliku liikumise korda ning loom peab vastama standardse ELi-sisese liikumise tingimustele.

Mitu looma võib korraga kaasa võtta?

Mittekaubandusliku liikumise puhul võib ühes transpordivahendis olla tavaliselt maksimaalselt viis koera, kassi või valgetuhkrut. See on üks 22. aprillist 2026 kohaldatava korra nõudeid.

Rohkem kui viit looma võib erandina transportida mittekaubandusliku reisi korras, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

• loomad osalevad võistlusel, näitusel või spordiüritusel või lähevad sellise ürituse treeningule;
• osalemise või registreerimise kohta on kirjalik tõend;
• loomad on vanemad kui kuus kuud.

Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse standardse ELi-sisese loomade liikumise nõudeid.

Autoga Eestist Lätti

Eesti ja Läti jagavad ühist piiri, seega saab loomaga reisida otse Eestist Lätti, läbimata teisi riike.

Kuna tegemist on ELi-sisese liikumisega, ei kohaldata tavapärase mittekaubandusliku reisi puhul kolmandatest riikidest saabuvatele loomadele mõeldud sisenemisprotseduure. Loomal peavad siiski olema kaasas nõuetekohased dokumendid ja ta peab vastama kõigile ELi ning Läti nõuetele.

Noore loomaga on olukord eriti selge: kuigi Eesti lubab noorloomade erandit, Läti seda ei luba. Seetõttu peab loom Läti territooriumile sisenemise hetkeks omama kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist.

Müük, adopteerimine ja looma üleandmine uuele omanikule

Eespool kirjeldatud lihtsustatud nõuded kehtivad oma lemmikloomaga mittekaubandusliku reisimise puhul. Mittekaubandusliku liikumise eesmärk ei tohi olla looma müük ega omandiõiguse üleandmine.

Kui koer, kass või valgetuhkur viiakse Eestist Lätti selleks, et loom:

• müüa;
• adopteerimiseks üle anda;
• kinkida;
• anda uuele omanikule;
• transportida kasvataja või varjupaiga juurest uue pidajani,

tuleb järgida standardseid ELi-sisese loomade liikumise nõudeid.

Sellisel juhul peab loom üldjuhul pärinema nõuetekohasest registreeritud või heakskiidetud ettevõttest või pidamiskohast, läbima nõutud kliinilise läbivaatuse, omama individuaalset loomatervise sertifikaati ning liikumine tuleb registreerida TRACES-süsteemis.

Muud lemmikloomad

Mikrokiibi, marutaudivastase vaktsineerimise ja ELi lemmikloomapassi süsteem puudutab eelkõige koeri, kasse ja valgetuhkruid.

Teiste lemmikloomade — näiteks küülikute, näriliste, roomajate, kahepaiksete või teatud lindude — liikumisele ei ole EL kehtestanud kõigil juhtudel koerte, kasside ja valgetuhkrutega identset ühtset süsteemi. Konkreetse loomaliigi puhul tuleb enne Eestist Lätti sõitmist kontrollida eraldi sihtriigi nõudeid.

Kaitsealuste liikide puhul võivad lisaks kehtida CITES-i nõuded.

Kontrollnimekiri enne Lätti sõitmist

Enne Eestist väljasõitu kontrollige:

• loomale on paigaldatud mikrokiip;
• mikrokiibi number vastab ELi lemmikloomapassis olevale numbrile;
• loom identifitseeriti enne marutaudivastast vaktsineerimist;
• marutaudivastane vaktsineerimine on kehtiv;
• esmase vaktsineerimise puhul on möödunud vähemalt 21 päeva;
• loom on tavapärasel juhul vähemalt umbes 15 nädala vanune;
• kaasas on kehtiv ja omaniku poolt allkirjastatud ELi lemmikloomapass;
• mittekaubanduslikul reisil ei ole ühes transpordivahendis üle viie koera, kassi või valgetuhkru, välja arvatud lubatud erandjuhtudel;
• kui looma viib volitatud isik, on kaasas nõutud deklaratsioon ja täidetud viiepäevane tingimus;
• kui loom läheb Lätti müügiks, adopteerimiseks või uuele omanikule, on kontrollitud tervisesertifikaadi ja TRACES-i nõuded.

Kõige olulisem

Tavapäraseks mittekaubanduslikuks reisiks koera, kassi või valgetuhkruga Eestist Lätti on vaja mikrokiipi, kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist ja ELi lemmikloomapassi. Seda kinnitab ka Läti Pārtikas un veterinārais dienests.

Läti ei luba noorloomade vaktsineerimiserandit. Esmase marutaudivaktsiini võib teha kõige varem 12 nädala vanusele loomale ning vaktsiin muutub reisimiseks kehtivaks pärast vähemalt 21 päeva möödumist. Kui loom vaktsineeritakse täpselt 12 nädala vanuselt, saab ta tavapäraselt Lätti siseneda umbes 15 nädala vanuselt.

Eestist Lätti reisides ei ole vaja marutaudi antikehade tiitri testi ega Echinococcus multilocularis'e vastast kohustuslikku ravi. Tavapärase mittekaubandusliku ELi-sisese reisi puhul ei ole vaja ka eraldi veterinaar-tervisesertifikaati.

Eesti ja Läti noorloomade reeglid erinevad: Eesti lubab teatud tingimustel kehtiva marutaudivaktsiinita noori loomi, Läti aga mitte. Seetõttu tuleb marsruudil Eesti → Läti lähtuda Läti rangemast nõudest.